Painutaks õige traati

Seoses suvekodu sisustamisega on arusaadav minu viimaste postituste kallutatud iseloom. Hetkel elan üle isevalimise ja oma maitse katsetamise haigust. Ja mulle tõesti meeldib seda põdeda!

Mõtiskletud sai ka majanumbri!!! ja terassivalgusti üle. Midagi tavalist ei tule ju kõne alla eks ole.
Terassile mõtlesin midagi lihtsat ja romantilist. Küünlaid peaks saama sinna panna mugavalt ja põletada peaks saama neid turvaliselt. Traadist, ketist ja purkidest kavatsen teha midagi sellist nagu allpool pildil.
Majanumbri hoidmiseks selline ''käokella'' majake oli mul just õnnest puudu :D Vaadake neid seeni seal all nurgas ;-)

See on romantika :D

Kuku-kuku!

Motiividest laudlina

Detailid on minu nõrkus. Mul ei ole veel söögilauda aga on sinna peale linik! Ja veel missugune :D Idee sain allpool olevalt pildilt, enda oma heegeldas Mimmi. Värvid valisime beezikamad ja mustrid kombineerisime nagu oskasime oma skeemi järgi. Tulemus on küll hõredam aga ikkagi väga kena! Aitäh Mimmi nobedatele näpukestele!

 

Meie versioon tuli siis selline:

 

 

 

Vanahõnguline õuekraan ja käterätihoidja

Tuhlasin nagu ikka midagi tavapäratut otsides internetis. Eesmärk oli leida käterätiku ja muude potsikute-topsikute hoidmiseks kiiksuga hoidjat, nagi.  Mõttes mõlkus midagi vanahõngulist ja isetehtut. Lisaks mõtlesin juurde sobitada metalljalgadel pesukausi ja vasest õuekraani. Sellest peaks saama suvekodu natuke teistmoodi veevõtu koht käte pesemiseks ja marjade, seente, kummikute, loputamiseks.

Ja nagu ikka - kes otsib, see leiab :D Idee on nüüd olemas, mis see ära teha siis ei ole!

Vasest kraani ja pesukausi koos alusega leidsin Kalasaba vanakraami hulgast, tooli toorikut alles jahin. Torumehega nõu pidades otsustasime kraani vett maja seest suletava kraaniga piirata (et vesi talvel kraani lõhki ei paisutaks). Toru ise on veetud kõrgemale aasaga, et kraani sulgedes vesi õue kraanist ise välja valguks. Õues olevat kraani saab omakorda kerge vaevaga maha monteerida - et mitte nii ''head inimesed'' seda ära ei saaks viia. Kuna vasest kraan on ei tea mis ajast pärit, tuli torujupp ja majale kinnitamise alus torumehel endal valmis nikerdada. Keermestik kraanil olevat nii ebastandardne, et sellisele üleminekut ei ole tänapäeval kaubandusvõrgus lihtsalt saada.

Tooli tuleb mul suunduda veel otsima, seljatugi seab omad nõudmised. Kavatsen tooli meisterdamisega ise otsast lõpuni hakkama saada. Kraani nuppe, mis asendavad käterätinagisid otstes, on ka vanakraami poodides olemas. Iseasi kas kaht ühesugust leiab! Panen kindlasti valmis ''veevõtu keskuse'' pildid ka siia, kui need ükskord valmis saavad :D

Heegeldatud toolikatted

Komistasin internettis kolistades väga lahedale ideele kaunistada taburett või tugitool motiividest heegeldatud kattega - väga kodune ja armas! Kindlasti katsetan seda ka oma kodus. Kui valmis saan, jagan oma kogemusi :D Seniks imetlege teiste loomingut!

Thai köök: vokitud loomaliha riisiga

Phad Nua Nam Man Hoi

Toiduakadeemia koolituselt õpitud minu lemmik retsept. Lihtne ja kiire valmistamine, lisaks maitsev ja vürtsikas.

Nagu Thai toitudele omane - soola ei kasutada. Maitsestamine toimub kastmetega. Seega enne toiduvalmistamist peaksid poeretke ette võtma. Kui juba vajalik kraam kodus olemas, jätkub seda päris pikaks ajaks ja võib vabalt seda äkki pähekaranud ideena õhtusöögiks pakkuda.

Põhilised kastmed on austrikaste, kalakaste, black soja. Müüakse suuremates toidupoodides. Pudelid on erinevat mõõtu ja  masti. Mina olen eelistanud Thai enda toodangut. Tooraine on toidutegemisel oluline!

Veise fileed olen ostnud Maakaup e-poest või turult. Hoian sügavkülmas paraja koguse liha varuks just selle vokki tegemiseks. Meie pere suur loomaliha tarbija ei ole, seda toitu sööme me aga väga hea meelega.

Panen kirja koostisained:

Veise filee 100 g

Varsseller 100 g

Roheline sibul 30 g

Sibul 100 g

Šampinjon 50 g

Ingver 10 g

Õli praadimiseks

Riis 500 g

Kastmed:

Austrikaste 1 spl

Kalakaste 1/2 spl

Black soja 1 tl

Valge pipar 1/2 tl

Enne vokkimist eelneb koostisainete tükeldamine, see võtabki kõige rohkem aega. Seetõttu sobib see toit väga hästi koos külalistega valmistamiseks - nuga käes hoida oskab enamasti igaüks. Varu igale tükeldatud koostiosale eraldi kausike.

Liha tuleks kelmetest puhastada ja ristikiudu õhukesteks viiludeks lõigata. Varsseller tuleb samuti puhastada ja nurga all viilutada. Sibul koorida ja lõikuda lootsikuteks, selleks peab sibula nö ''lahti harutama''. Roheline sibul lõikuda u 3 sm pikkusteks pakkudeks. Seened puhastada ja tükeldada. Ingver koorida ja lõikuda õhukesteks viiludeks.

Vokkimiseks sobib paremini gaasipõleti, kuna toit valmib kõrgel kuumusel. Tavaline elektripliit lihtsalt ei kuumene nii kuumaks. Pannina võib kasutada ka lihtsalt paksupõhjaga panni, vokk pann on kiirem ja sobib nö edasijõudnutele.

Kuna kuumus on suur ja toit saab väga ruttu valmis, siis peab olema valmis kiireti tegutsemiseks. Säti kausikesed lõigutud kraamiga mugavasse kaugusesse, võta ühes pannilabidas, õli ja kauss valmistoidu jaoks. Olen valmistoitu ka kohe sööja taldrikule pannud, mõtle see lihtsalt enne läbi.

Samuti soovitan vähemalt alguses kastme komponendid eraldi kausis kokku segada - kui hakkad kastet mõõtma samal ajal kui toit pannl säriseb, võib see üsna stressi tekitav olla, kõrbemisest rääkimata! Ole ettevaatlik valge pipraga - kes ei soovi, et suu õhkaks, pangu seda vähem või üldse mitte.

Vahepalaks pese riis külma veega. Vett võiks vahetada oma 10 korda. Uskumatu kui tolmune see riis on. Mina kasutan basmati riisi. Riisi aurutan riisiaurutajaga, soola ei lisa. Valmib riis sellises aparaadis u 15 minutiga. Riisiaurutajat müüakse tavalises kodutarvete poes ja odavamad isendid maksavad u 20 eur. Aurutaja eeliseks on mugavus ja lihtsus - lisad vett ja paned tööle. Masin ise podiseb mingi aja ja valmimisel lülitab ennast ümber soojendusreziimile. Tulemuseks on mõnus sõmer riis ja masina aurutamise ajal võid keskenduda rahulikult vokkimisele.

Pane pann tulele, lisa õli ja aja pann kuumaks. Alusta sibula lootsikutest. Soovitan pannil korraga valmistada ühe sööja ports, pannil on siis rohkem ruumi ja küpseb paremini läbi ka. Lisa seller, ingver, seened ja liha. Kõige lõpus lisa roheline sibul ja kaste. Sega pannilabidaga pidevalt. Segu on valmis kui liha on värvi muutnud. Kõik käib väga ruttu. Sibul ja seller peab jääma tiba krõmpsuvaks, kastet peab olema parasjagu, et toit ei oleks nö kuiv. Siin etteantud kogusest jagub u neljale. Head toidu nautimist.

GOSPA puhkus

Georg Ots SPA hotell oma ''kurgikaruga'' on meie pere lemmik puhkekohaks olnud pea 8 aastat. Ikka ja jälle igatsen nende atmosfääri ja basseinide, detailideni läbimõeldud interjöri ja hea toidu järgi. Ja muidugi hoolitsuste järgi ka - aastatega on enamus massööregi juba tuttavad. Lapsed tunnevad hoidjatädi ja käivad hotelli kahes mängutoas kui ''omad joped''. Selline andunud kunde nagu mina olen, on loobunud isegi proovimast Kuressaares leiduvaid muid SPAsid, kuna puhkus on kuldaväärt väärtus, mida tundmatusse kohta minekuga ei tohiks rikkuda lasta! Andku mulle teised SPAd siinkohas andeks, kindlasti on ka teil minusuguseid fanaatikuid - igaühele oma :D

Tavaliselt lülitad ennast puhkusereziimile juba Tallinnast Virtsu poole sõites. Siis väike praamisõit ja veel jupike ja oledki kohal. Eriti ettenägelik on ka praamipiletid broneerida ja siis ei riku võimalik ootamine ''häälestatud lainele'' asumist. Eriti on seda mõistlik teha tagasitulekul, kodutee on siis lühem :D

Talvisel ajal me üldjuhul majast ei lahkugi - kõik mis vaja on seal niigi olemas ja sõnaotseses mõttes hommikumantlis ringi kappamine on ülimalt mugav :D Kes esimest korda neid GOSPA vaffel hommikumantlitesse riietatud inimesi ringijalutamas näeb, võib ennast tunda tiba ebamugavalt aga ''klubiga'' liitudes hakkab see kergesti külge ja adapteerumine toimub kiiresti! Nii et sinna minnes ei pea sul omal kummiplätusid ja hommikumantlit kaasas olema, kehtib ka laste kohta. Loomulikult nõuab hotelli etikett restorani minekul ikka sündsamat riietust ja sellest peetakse ka kinni.

Restoran on väga hea tasemega. Jah menüü võib hakata ära tüütama aga samas on alati täpselt teada, mis sind ees ootab! Head taset näitab ka kahel korral gastranoomia auhinna Hõbelusika nominendiks nimetamist. Puuduseks on restorani mahutavus - ikka ja jälle jäävad ''uued'' külastajad õhtusööki pikalt ootama, kuna pole osanud nii väikese detaili peale tulla, kui laua broneerimine.

Spas pakutavad hoolitsused on enamjaolt heal tasemel ja tagatud on ühtlane tase. Valikust leiab erinevaid hoolitsusi nii näole, jalgadele, kehale. Mina eriti ei fänna hoolitsusi läbi vee. Valida võib nii valmis pakettide vahel või komplekteerida oma ''kava'', valik on sinu. Hind valmispaketi ja oma ''menüü'' vahel võib olla päris suur aga eks igaühe võimalused ja soovid ongi erinevad. Minule sobib, et on olemas võimalus valida endale sobivaim variant oma meeleolu järgi.

Basseinid on omaette teema. Need ei ole midagi väga erilist aga need on just suplemiseks ja mulistamiseks loodud. Lastega peredele sobivad ideaalselt - ei ole väga sügavad ja sooja veega. Meie piigad ei väsi päeva jooksul mitu korda seal käima, ka välibasseini külastus on igal aastaajal kohustuslik! Jah, koolivaheajal rahu sealt otsima minna pole mõtet - kõurikud mängivad siis ''zombi'' mänge ja iga natukese aja tagant hüppavad kutid ''peakat'' nii et pritsmeid lendab. Aga ma arvan, et koolivaheajal igalpool selline olukord, nii et lihtsam on planeerida oma puhkus teisele ajale, kui loota, et need noorsandid sinuga arvestama hakkaks.

Igatahes meeldib mulle see kena tervik niivõrd, et ma lähen sinna veel ja veel ja veel. Õhtuti nende kamina ääres taimeteed nautida ja rahulikult oma laste toimetamist jälgida on rahustav ja õnnis. See on koht, mis on aidanud mul aja maha võtta ja lihtsalt kulgeda.

Rahvuslikus stiilis kleidike

Muhu rahvariietest inspireeritud kleidike ja Muhu pätid olid lapse kindel soov lasteaia lõpupeoks.

Puuvillase ''Muhu kollase'' kanga ostsin Rakveres tegutsevalt kangakudujalt. Muud õmblustarvikud ''Kangas ja Nööp'' kauplusest. Punased nööbid soovitas 60-dates aastates meesmüüja!!! - minu lugupidamine! 

Rinnal oleva tikandi tikkis masinal Veevi Laurits.  Muhu pätid meisterdas tubli käsitöö meister Piret Lember Muhust. Lisaks pättidele õmbles Piret parajas mõõdus linase kotikese ja kaunistas selle lihtsa Muhu tikandiga.

Kleidi lõiked leidsin Burdast ja mugandasin neid omal äranägemisel. Paar tundi masinaga põristamist ja valmis kleidike saigi.

Juurde leidsime SUVA suka-sokivabriku valikust sobivad põlvikud. Pähe meisterdasime kauplusest Accessorize leitud kunstpatsist ja kitsast peavõrust palmiku. Kunstpats oli müügis peapaelana, millel lõikasime kummi osa ära ja kinnitasime liimipüstoliga peavõru külge. Kaunistuseks kasutasime Mimmi poolt heegeldatud rukkilille motiivi.

Tütar säras peol ema-isa rõõmuks nagu tõeline lilleke.



Fotod: Annika Metsla



Teistmoodi pannkook

Teistmoodi ei ole mitte pannkook ise vaid lisandid, millega seda süüa. Proovi pannkooki peekoni, maisi ja vahtrasiirupiga! On ju harjumatu? on, on. Retsepti soovitust kohtasin nii ''Nami-Nami kokaraamat'us'' kui Jamie Oliver'i kõige esimeses eestikeelses kokaraamatus ''Õnnelikud päevad superkokk Jamie Oliveriga''. Muideks mõlemad väljaanded meie köögis asendamatud ja ''paljukokatud'' retseptidega.

Pannkoogitainas tuleks valmis teha nagu ikka - nagu vanaema on õpetanud või ise leiutanud. Sobib nii paksem kui vedelam tainas. Mina jätan valmis taigna umbes 20-30 min seisma, tulemus palju parem. Peekon tuleks pannil üle säristada ja tainas otse peekonile niristada. Peale pudistada maisiterasi. Parem oleks värske mais aga kärab ka konserveeritud. Seejärel tuleb pannkook mõlemalt poolt kuldseks praadida ja valmis ta ongi.

Vahtrasiirup on saadaval ka meie kaubandusvõrgus, mõistlik oleks valida ikka originaaltoodang! Esialgu täiesti uskumatu kooslus on hämmastavalt maitsev. Meie kiidame!

XI noorte laulu- ja tantsupidu “maa ja ilm”

Suve meenutades ei saa sellest massiüritusest kuidagi üle ega ümber. Lisaks sain tänu oma lapse osalemisele masstantsimisest näha ka telgitaguseid. Oli päris põnev! Nännimüüjad lõikasid laste pealt  julmalt kasu - 2 eur õhipalli eest küsida?! jah miks mitte - soovijatest oli ju järjekord...:-D
Proovid oli pikad ja päike lõõskas meeletult. Lapsed olid ülitublid ja see tantsulust - ega ilmaasjata öelda, et rahvatants on diagnoos eluksajaks!

Mina ei olnud oma elus kordagi rongkäiku vaatamas käinud. Milline melu! Kuna liiklus on kesklinnas Vabaduse väljaku ümber selleks ajaks suletud, oli ka linn kuidagi väga kummaline: värvilistes riietes pidulised sõiduteel ja teepeenardel, püsti ja pikali, kuskilt kostub laulu, kuskil puhutakse pilli. Mitte ühtegi sõidukit. Esialgu ei taipagi, mis valesti on: liiga vaikne on! ja kus on trollid?! :P

Rongkäigu pikkus olevat u 4 km mille läbivad väiksed 6-7 a jumbud nagu nalja. Rääkimata sellest kui ilusad on ikka eesti rahvariided, lust vaadata. Ja olgem ikka ausad, muidu tagasihoidlik ja häbelik eestlane julgeb seal küll oma laulu ja tantsuoskust näidata! Seltsis segasem :D Sai isegi rongkäigulisi ergutatud: eestlasi ju nii vähe ja ikka mõni tuttav nägu vilksas siin ja seal! ''Elagu need ja need!'' ''Hurraaa''

Mis siis muud kui loota, et Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA nõukogu otsus rajada tantsijatele 2019. aastaks oma peopaiga saab ka nii olema. Seniks tantsime kaerajaani oma õue peal! :D

Laululaps
Foto: Annika Metsla

Toiduakadeemia kokkamised

Avastasin enda jaoks Toiduakadeemia umbes 2 aastat tagasi. Nagu nimest aimata võib on see koht kus õpitakse süüa tegema aga mitte ainult. Olen osalenud enamusel nende avatud koolitustel ja lisaks oma pundiga grillimiskoolitusel ja nüüd oktoobri lõpus ka sünnipäevaühiskokkamisel. Lisaks kokaoskuse taseme tõstmisele kohtab seal toredaid inimesi ja loomulikult on ühiste huvidega inimeste seltskonnas alati meeldiv viibida - kasulik ja meeldiv ühekorraga!

Leivategu sai minul käppa Anneli Maksan käe all väga sujuvalt - ühtegi pätsi pole untsu läinud ja ka juuretis alati ''käima'' läinud. Oleks vaid aega mässata, küll siis küpsetaks ja küpsetaks! Lisaks olen seal läbinud ka Thai, sushi, kammkarbi, mereandide ja Koržetsi kalakoolituse. Võin kinnitada, et koolitused ei eelda erilisi teadmisi ega oskusi - neid lähed ise sinna omandama. Nii, et kes on olnud kahevahel, kas minna või mitte, minge kindlasti. Kui muud ei saa, siis vähemalt suurel hulgal omatehtud toitu maitsta ja kaasagi võtta. Jah need koolitused lõpevad seal alati lookas laua taga. Kõige ''hullem'' ülesöömine esines sushi koolitusel: ma ei suuda siiani sellest toibuda :D

Möödunud suvel sai ettekujutuse ka grillkoolitusest. Toiduakadeemial on nimelt oma terass ja suvel toimub koolitusi ka seal. Ülimõnus! Sealt pärineb ka üks ülimaitsev võte grillida veise maksa sibulaga ja banaane. Lisaks minu suve lemmik fooliumis küpsetatud lõhe ingveriga. Tasub proovida!

Hästi tehtud ise tehtud!

Kõik võivad kokata!

Viimane elamus on seotud sünnipäeva kokkamisega. Jah nii see ongi - kutsud külalised kokku ja lased neil toidu ise valmis teha. Ei mingit pliidiääres askeldamist, seal kus ise kaasa lööd, on see ainult lusti pärast. Väga mugav. Meie menüü koostamisel arvestati lastega - pikalt mõtlemata sidusime selle Itaalia köögiga. Käsitsi pasta tegemine ja kanneloonid, loomaliha filee smoorimine ja tiramisu on ju klassika. Ja kokkuvõttes maitsev ka ja kui veel keegi suutis oma kulinaarseid oskusi arendada on ju kõik supper hästi.

Pasta kuivatamise puu