29.1.12

Sünnipäevatort Domino küpsistest


Ettevalmistused tütre 8-ks sünnipäevaks algasid sellega, et tegime ''proovikoogi'' lemmikküpsistest. Retsepti olin näinud nii kokaraamatus kui mingis koduajakirjas, lisaks vaatasin mida toidublogijad on selle kohta kirjutanud. 

                                                  
Kokkuvõttes võiks öelda, et saime lastega kiiresti sellega hakkama, ei midagi keerulist. Meie koogivorm oli keraamiline ja suurem (30 sm) ja me ei kasutanud küpsetuspaberit. Peale raputasime Fazeri Marie kommipuru. Täidis oli väga hea - limpsiti enne koogi peale panemist juba poolenisti ära :D Kook ise on üsna magus ja teinekord panen vast midagi hapukamat ka sinna hulka. Igatahes kook akrediteerus ja me külalised saavad seda nautida sünnipäevapeol!


Siin täpsemalt, mis retsepti meie kasutasime:

450 g Domino küpsiseid
75 g võid
800 g toorjuustu
250 g hapukoort
2,5 dl suhkrut
2 tl vanillisuhkrut
4 muna
  
  • Purusta pooled küpsised köögikombainis ja sega sulatatud võiga.
  • Vooderda lahtikäiv koogivorm ( 26 sm) küpsetuspaberiga ja suru võiga küpsisepuru selle põhjale. Keraamilist vormi kasutades ka servadele.
  • Mikserda toasoe toorjuust suhkru ja vaniljega, lisa juurde hapukoor ja ükshaaval vispeldades munad. Pudista täidise hulka ülejäänud küpsised. Jäta mõned küpsised ka koogi peale pudistamiseks.
  • Vala segu põhjale ja pudista pealt küpsisepuruga. Küpseta 160 kraadi juures 1 tund.
  • Jahuta kook maha ja lase üleöö külmikus taheneda.

14.1.12

Raamid, raamid, raamid


...ehk mida teha fotodega.

Digiajastu on muutnud foto tegemise imelihtsaks. Tulemust näed kohe ja klõpsutada võid põhimõtteliselt nii kaua kuni aparaat üles ütleb. Oma pildipank ületab ammu juba üle 10 tuhande pildi... Paljud neist ei ole tegelikutl säilitamist väärtki, aga kes siis sorteerimise ja haldamise peale oma kallist aega raatsib kulutada :) Aga peaks ikka selleks aega leidma ja parimaid ikka seinale ülesse ka riputama. Võtan ennast kindlasti kokku ja teen midagi teoks allpool olevast valikust!


Armas pildihoidja, ilmselt ka väga praktiline - lihtne pilti vahetada.

Tore kolmikraam.


Ajatruu kooslus: vana pükste riidenagi, heegeldatud linik ja foto. 5+

Saab ka nii :D

Foto digitöötlus, raam on tekitatud paberist.

Laudaakna uus elu.

Omapärane pudeliraam. Huvitav kuidas hiljem pildid pudelist kätte saadakse?

Suvemeenutus koos asjakohaste fotodega pudelkonservis.

Värviline raamide paraad. Tootjaks väike pereettevõte USA-st, kes Euroopasse neid kahjuks ei müü.

Fotod nagu pesunööril!
Digiraam on ka vahva kingitus, mis saab ise teie õnnesoovid esitada. Müüakse pea igas foto ja elektroonikakaupluses. Suur mahutavus, näitab slaidishõud, moodne vidin ühesõnaga!


13.1.12

''Peeglike, peeglike seina peal,...

... kes on kõige kaunim ilma peal?"

Peegel ei ole ainult peeglisse vaatamiseks, sellest võib teha laheda sisekujunduse elemendi. Peale oma praktilisuse võiks ta ka ilus tervik olla ülejäänud ruumiga. Jah, niipalju võiks ikka enne kaubandusvõrku sukeldumist välja nuputada, kui suur, mis stiilis, kujuga, raamiga või ilma, ta olla võiks. Mõnele elementaarne, mõnele mitte :D Ja nakuinii selgub poodi minnes, et te ei leia seda :D


Eestlastel pole kombeks peegleid sedasi seinale kuhjata aga mulle igatahes meeldib! Suure tuhlamise peale suutsin isegi nende müüja üles otsida :D


Alternatiiviks on lasta peegel mõõtu lõigata (peegel ise ei maksa suurt midagi) ja näiteks see ära raamida. Kellel tahtmist ja oskust võiks ise midagi meisterdada. Disainitud algupärased peeglid on ju hirmkallid ja lisaks maksad selle kohaletoimetamise eest hingehinda. Eks seda otsustagu igaüks ise, kui palju tema tõekspidamised lubavad disaineri loomigut ''maha viksida''.

Minu lemmikud on siin. Ise olin ametis skandinaaviapärase seinapeegli otsimisega. Eestis sisuliselt raamita mahalihvitud servaga peegleid ei müüdagi... Leidsin lõpuks suure otsimise peale UK ühe netikaupluse ja olen oma tellimuse teinud. Eks näis kuidas tegelikkus ja netipilt omavahel kokkulingivad.



Originaalis maksab peegel (nahast raami ja riputusaasaga CAPTAIN'S MIRROR, tootja BDDW, edasimüüjaid on mitmeid) krõbedat hinda. Leidsin ka sarnase peegli isetegemise õpetuse.

Lisaväärtusena konksukesed vidinate riputamiseks.

Armas ääristus, paistab et portselan?

Väga äge mugandus!


Minu lemmik - kaks ühes: kena uks ja peegel.

Need raamimata ja lihvitud äärtega on minu absoluutsed lemmikud! Nii et raatsisin isegi kaks sarnast pilti üleslaadida!



ja kõige ilusam on endiselt Lumivalgeke :D
 

 

9.1.12

Terrassi pukid

Vajasime terrassile saunalistele istumisaluseid. Mõttes mõlkusid puidust pukid, mis oleksid erilisemad, kui lihtsalt parajaks saetud puupakud. Tuulates internettiavarustes leidsin kaks sobivat isendit ja pöördusin nende mõtetega oma onust puumehe poole. Andsin üldjoontes vabad käed teostuse osas.

Onu nikerdaski 4 pukki, mis küll toas seistes pauguga lõhki kuivasid ja parandamist vajavad aga igaüks neist eriline ja kordumatu :D Lisaks teeb sooja tunne, et oma onu käed on nende kallal vaeva näinud!


8.1.12

Tõeline tali on õuel!

Ühe päevaga sadas maha imeilus kohev lumi, imeilus!







Keraamilised katsetused


Päkapiku suss


Saviga mätsimine on mõnus ajaviide  nii suurtele kui väikestele. Tänu lasteaia keraamikatundidele on lapsed sellest vaimustuses ja suvepuhkusel tuli tundidele asendust otsida omalkäel. Kaks päris toredat keraamikakoda on vanalinnas - Meistrite Hoovi Keraamikakoda ja Asuurkeraamika töökoda. Kuna logistiliselt vanalinn meile kõige lähemal, sobisid need meile nagu valatult.


Pallitehnikas tass emmele
Suur issi tass

Mõlemad töökojad korraldavad regulaarkursusi ja annavad ka eratunde. Rääkimata seltkondade vastuvõtmisest. Miks mitte oma sünnipäev või asutuse pidu sedasi pidada, lisaks jääb omatehtud asjake meenena üritust meenutama, väga armas mu meelest!


Hobuke


Alternatiiv on näiteks põletusahi rentida. See muidugi eeldab elementaarsete teadmiste olemasolu, kuid annab suuremat vabadust oma aega planeerida. Kindlasti kavatseme ka seda võimalust kasutada. Plaan on nimelt suveks valmismeisterdada vidinaid, mida laadal müüa saaks - laps soovis sedasi taskuraha koguda :D Igatahes on asjaarmastajatel võimalik nii ahju rentida kui glasuure osta, samuti igasugu soovitusi ja nippe saada sellisest toredast kohast nagu Loovuspood. Ja mine tea, äkki ükshetk oleme valmis ka päris oma ahju soetama.



Ussitehnikas kausike
''Kontsakas''
Kaanega kausike munadega

7.1.12

Saagu pastat!





















''Makaroni vabrik'' sai hoo sisse sünnipäevakingitusest - pastamasinast. Esmased teadmised olid omandatud Toiduakadeemiast, millest olen eelnevates postitustes ka kirjutanud. Ehk siis - sõtkud taigna, mudid seda, hoiad külmas. Seejärel lased mõned korrad läbi masina ja lõpuks lõigud masinaga pasta valmis. Iseenesest lihtne aga aega võtab omajagu. Mina teen taigna korraga 1 kg jahust ja sellest kogusest saab üks 4-liikmeline pere umbes 4 korda süüa teha. Portsjoniteks jagatuna säilitame pastat plastkarpides sügavkülmas. Lihtne, kiire, maitsev!

Pasta kõrvale sobib imeliselt isetehtud 4-juustu kaste (nämi!), mis muuseas ka lastele hästi peale läheb. Kastme tegemine ei ole midagi keerulist vaid ajaliselt pikavõitu (tuleb keeta kuni 1 tund).

Nüüd aga lähemalt kuidas, mis ja kus.

Taigen:

Durum jahu 1 kg (müüakse näiteks Prismas)
Muna 10 tk
Oliivõli 1 spl
Sool 1 spl

Tee nii: Sega munad, õli ja sool kausis ühtlaseks. Puista lauale jahu ja tee keskele süvend. Vala süvendisse munasegu ja hakka ettevaatlikult segama. Jätka segamist nii kaua, kuni kogu jahu on munaga kokku segatud ning sõtku, kuni tekib tihe ja kõva taigen. Kata taigen kilega ja lase külmikus seista pool tundi kuni tund. Samal ajal keeda valmis kaste.

Pasta tegemine: Jaga taigen väiksemateks portsudeks (umbes peopesa suurune pall), ülejäänud osa hoia kile all. Vajuta pastatükk lapikuks ja lase läbi pastamasina (kõige laiem vahe). Voldi taigen keskelt uuesti kokku ja korda tegevust oma 8 korda. Seejärel keera pastamasinal vahe ühe võrra kitsamaks ja rulli taignatükk uuesti läbi. Korda tegevust kuni pastamasina kõige kitsama vaheni. Tekivad sellised piklikud pastalehed - neid võib ka lasenjeplaatideks kasutada. Pasta lõikamiseks aga lõigu pastamasinaga valmis ribad. Igal masinal on võimalik osta erinevaid lõikureid. Meil on näiteks spagettid ja tagliatelled. Valmisribad säti kuivama, soovitatav on iga riba üksteisest eraldada, nii väldid kleepumist. Meie kuivatasime trepi käsipuul! Aga näiteks sobib ka panni ja potti varred või mis iganes. Lase pastal kuivada ja seejärel pakenda karpi või keeda söömiseks.


Pasta keetmine: Aja vesi keema ja maitsesta soolaga, lisa vette ka lusikatäis õli, see ei lase pastal kokku kleepuda. Pott olgu mahukas, et pasta sinna ikka nö hõljuma jääks. Keeda pasta keevas vees pidevalt segades. Oma 8 minutist on küll, ülekeedetud pasta on tõeliselt vastik. Kurna ja vala kohe kuuma juustukastmesse. Valmis ta ongi! Tapvalt hea :D


4-juustu kaste:

Puljong 500 ml (köögivilja)
Piim 500 ml
Parmesan 100 g
Sinihallitusjuust 150 g
Atleet juust 200 g
Sulajuust 200 g (näiteks Sõprus või Merevaik)

Kastme keetmine: Riivi Atleet ja Forte juust suure riiviga. Kuumuta puljong ja piim keemiseni. Lisa sulajuust, tükeldatud sinihallitusjuust ja riivitud juust. Keeda kastet umbes 1 tund vahetevahel segades. Maitsesta vajadusel soola ja musta pipraga.


Pasta kiremõrv!

3.1.12

Kuidas me Jõuluvanal külas käisime

27-30.detsember külastasime lastega (4 ja 7 aastane) Lapimaad. 4-st päevast 2 kulus sisuliselt sinna ja tagasi sõiduks. Kohapeal peatusime Ranuas ja Oulus. Reisikorraldajaks oli Tensi Reisid.


Jõuluvana elab siin! Pajaküla, Lapimaa, Soome

Väikeses Pajakülas külastasime Jõuluvana (soome keeles nii vahva nimetus - Jõulupukki) kontorit ja saime päris Jõuluvanaga pilti teha. Toredast postkontorist saatsime tuttavatele postkaarte ja nautisime Husky tõugu koerte kelgusõitu. Vaatamata ülipikale (üks ots 850 km) bussisõidule olid elamused ehedad ja saadud emotsioon väga positiivne! Lapimaal oli palju lund ja külmakraade juhtus olema tervelt -10! Mõnus!

Koerarakend Pajakülas, kohe läheb sõiduks!


Hõu-hõu-hõu!

Kas teadsite, et jõuluvana elab tegelikult Korvatunturis, kus ta külalisi vastu ei võta. See on tema kodu, kus peab vaikus olema, sest muidu Jõuluvana ei kuulegi, mida lapsed jõuludeks soovivad! Lapsi võtab jõuluvana vastu oma kontoris Pajakülas, kuhu ka laste poolt saadetud kirjad lõpuks jõuavad. Postkontori riiulid oli vahvasti riikide järgi ära lahterdatud ja sealsamas päkapikud neid sorteerisid! Eesti lapsed kirjutavad Jõuluvanale üsna usinasti, seda näitas ka matsakad kirjade pakid. Arvake ära, mida lapsed Jõuluvanale kõige rohkem kirja teel lisaks soovidele saadavad? Õige vastus on... võti!, et Jõuluvana ikka uksest sisse saaks :D


Jõuluvana postkontor, Eesti laste ''riiul''

Jõulupukki kontor

Reisi sisse jäi veel Ranua loomalaia külastus ja põhjapõdra saanisõit. Saamlaste rahvariide ilu sai ka imetletud! Vaskikello peatuspaigas olid vahvad kellad kokku kogutud, mida sai suure vaevaga ka kiigutatud, et see ülivõimas ''põmm'' kätte saada!




Ainuke mitte nii vaimustav kogemus oli Santa Park'i (Rovaniemi) külastus. Kuigi lastele ka see koht pakkus huvi, olime abikaasaga ühel meelel, et sinna teistkorda ei tahaks minna. Pommivarjendisse rajatud park on pime ja kommertslik. Selle asemel oleks võinud külastada hoopis Arctikumi muuseumi Rovaniemis.

Laste meisterdused, Santa Park

Põhjapõder, kappadi-kappadi :D




Jääkaunistused postkontori ees, Pajaküla, Lapimaa
 
Hiidlumememm Jõuluvana kontori ees, Pajaküla, Lapimaa

Väike kuuseke Ranua loomaaias

Vahvad saami rahvariided