Lillemüüjad Kalamaja moodi

On reede õhtu. Lõpuks on ilm soojemaks läinud. Kõik hoovilapsed on õue kogunenud. Hoov on lapsi täis. Siin seal õitseb siniliilia. Õhus on kevadet.

Uksekell. Naabritüdruk on ukse taga: ''Anna paberit, kleeplinti ja pliiatsit''. Väike paus, et kiirustamisest ähkida ja jutt jätkub: ''Me lähme lilli müüma!''. Kaasa haarati kilekott ''tordiribadega'' mis eelmine õhtu üks naabrinaine külakostiks tõi.

Möödub mingi aeg. Lähen tüdrukuid otsima. Arvasin, et küllap lilli müüakse oma maja ees. Seal neid ei olnud.

Leidsin plikad Graniidi ja Kalevi tänava nurgal ühe maja esisel muruplatsil. Kokku oli meisterdatud oma 10 kimbukest. Kimpudel lastepärase oskusega kleeplint ümber tõmmatud. Sildil kimbu hind ja laste nimed. Igale ostjale oli mõeldud koos ostuga ka üks tordiriba kaasa anda....:D Tahtmatult meenusid Bullerby lapsed oma kirsiäriga :D

Paraku polnud keegi lilli osta tahtnud. Arutasime asja. Otsustasime peale nõupidamist minna Salme Kultuurikeskuse trepile. Autosid oli parasjagu ümber Salme palju pargitud, küllap siis inimesi ka seal palju. Mõeldud tehtud.

Piigad sättisid ennast sisse käsipuu juurde. Äri ikka ei õitsenud. Hasart hakkas tasapisi vaibuma. Ei aidanud ka see, et naabrilaps ülikonnastatud mehi ''oma kõige lemmik meesteks'' nimetas ja rääkis kui ilusad nad on :D. ''Sa oled nii ilus nagu pulmas'' :D Lapsed on andekad! Nalja mõistsid ka need ilusad mehed aga ostu-müügi soorituseni need siiski ei viinud.

Nii ei õnnestunudki tüdrukutel müüa ühtegi ''kimbu''. Isegi 50 s eest. Lapsed olid nõus koju minema, kui issi kõik kimbud ise ära ostab. Nii ka juhtus. Aitäh issi!

Peakangelased olid 4, 6 ja 8 aastased.

Näpud mulda: maitseaine peenar!

Eestlased ikka olnud potimajandajad. Minul pole kunagi sellist tungi olnud, kui siis ehk toataimede kasvatamise osas. See aasta otsustasin proovida. Omajagu aitas siin kaasa kokandushobi - oma maitseainepeenar on värske, puhas, maitsev, käepärane - iga koka unistus :D

Hunniku seemneid ostsin aianduspoest, ikka enda maitse ja mõistuse järgi. Juhuslikult sattusin peale Kalamajas asuva ateljee Sidruniga tee (vaata ka facebooki!) ürtide õpitoale. Muuseas on see üks äraütlemata kena poeke oma väljapaneku ja ideega - sobib Kalamajja nagu valatud, lisaks müüdav kraam vanahõnguline ja romantiline, täpselt minu maitse :D Nii et kell huvi, tulge kohale: saate kaks kärbest ühe hoobiga - ateljee asub Anni Arro kohvik-bistrooga Kukeke samas majas :D

Aga tagasi peenra juurde. Õpitoas sain näpunäiteid ja teadmise, et osad maitsetaimed on püsikud (mitmeaasta taimed), osad mitte (iga aastane istutamine). Ma olin oma teadmatuses arvanud, et maitsetaimed tuleb iga aasta maha panna. Minu esialgne plaan rajada maitseainetele terassile nurgake tuli ümbervaadata. Eeskätt selle pärast, et soovisin seda teha pottides, kastides, korvides, moodustades sellise kergelt lohaka kogumiku. Sellele lisaks ei olnud ma arvestanud ka taimede hingeeluga - osad paljunevad ja ''liiguvad'' aias ringi.

Uuenenud plaani järgi rajan ikka eraldi peenrakasti püsikutele ja igaastastele taimedele. Poti sisse istutan mõned isendid lõhna ja silmailu pärast (lavendel, rosmariin). Kindlasti hakkab kasvama meil piparmünt. Teise vea või õigemini oma elu raskendamise, tegin seemnete ostmisega. Mugavam on ettekasvatatud taim osta aianduspoest, kui seda ise seemnest kasvatada. Aega ja vaeva kulub kordades rohkem, ja tulemust ei pruugi olla (iga seeme ei kasvagi taimeks). Seega on mõistlik seemnest kasvatada ainult seda, mida sa ettekasvatatuna kauplusest ei saa. Jälle targem!

Valmis peenrakaste (puidust või plastikust) müüakse igas aianduspoes. Vali vaid suurus ja kõrgus. Mulda samuti müüakse poes. Sisuliselt on võimalik peenar rajada ühe päevaga, lihtne :D

Mõned stiilinäited, mis mul alguses meeles mõlkusid: