19.2.12

Kalamaja ''Kukeke''

Lõpuks avatud :D Kalamaja on saanud veel ühe tähe tegijate Boheem ja F-Hoone kõrvale. Telekokk ja kokaraamatute autor Anni Arro väikese kiiksuga bistroo nimi toimib hästi - kukekese nipsasjakesed, munad!, suled, pildid ja stiliseeritud kukekese-baarilett ja -nõud moodustavad mõnusa koduse terviku. Puidune lagi ja laudisega poolsein lisab agulihõngu. Kena tervik, nii väljast kui seest, mis on muidugi tore. Vana veduridepoo on ennegi majutanud kiiksuga ettevõtmisi - enne asus nendes ruumides uskumatu nimega teiseringi riiete pood ''Moodne Kärbez''.

Aga toidust ja teenindusest. Ärgem unustagem, et kundede nõudmisi on lihvunud aastaid nii Boheem kui F-Hoone! Boheemi menüü on sisuliselt peas (lühike ja konkreetne), F-Hoones suudetakse alati üllatada. Boheemi läheme kui aega napib, F-Hoonesse minekuks arvestame ikka paar tundi. Kukekese menüüd vaatasin tükk aega, kanashnitsel? Kana kukesupp? Ei tea, ei tea, olgu vähem aga nii isuäratav, et ei tea mida võtta, sest kõike tahaks....Ja magustoitu seekord ei proovinudki.

Identifitseerib Kukeke ennast baar-bistroona. Ruumi on kahel korrusel. Idee järgi peaks siis olema tegemist väikse, kiire teenindusega joogi ja einestuskohaga. Kiiret selles kohas küll kuhugi ei olnud :D kiirelt tuli külastajatel reageerida, kui mõni vaba laud pidi imekombel vabanema :D Meie ootasime oma pennesid ja kala, burgerit ikka oma 30 min. Ehk on alguse asi ja uudishimutsejaid käivad lihtsalt uudistamas...

Meie kui Kalamaja asukate siiras rõõm on see, et asuvad kõik kolm kohta ühel suunal ja ehk mõni neist ikka suudab veel meid ka ära mahutada :D Suvel muidugi F-Hoonel ilmselge eelis õue ala pärast.





5.2.12

Sünnipäevaetendus Teoteatris

Arutasime tütrega tema 8.sünnipäeva pidamise plaane - üht-teist on juba tehtud, mängutoad on ennast täiesti ammendanud, mõni põnev asi veel ootab kasvamist. Veeretasime siis neid mõtteid siia-sinna ja mõtisklesime tegevustele, mis huvi pakuks... ja hoppa tuli mõte - teeme teatrit!

Mõeldud, tehtud. Kalamajas pesitsev Teoteater on paraja suurusega ja omaalgatuslik etendus täiesti nende poolt vastuvõetav. Tuli pea tööle panna ja sobiv tükk valmis kirjutada.

Inspiratsiooni saime Kätlin Vainola Keskraamatukogu kinkeraamatust ''Suvevaheaeg koolis''. See teos on nii ägeda loo ja piltidega, et oli endalgi mõnus seda ette lugeda. Kertu Sillaste pildid on elamus omaette, meile meeldis!

Paar õhtut stsenaariumi kallal nokitsemist ja põnevamate kohtade sobitamist, valmis 4 leheküljeline etendus koos tegevuste ja tekstiga. Aastaaega arvestades pealkirjastasime etenduse hoopis ''Talvevaheaeg koolis''. Teksti saatsime Teoteatri inimestele ülevaatamiseks ja mis rõõmsal meelel heaks kiidu sai! Ettevalmistused võisid alata.

Jagasime osad ja osatäitjad - loomalaste osasid päris osatäitjatega siduda pole üldse keeruline. Suundusime ka ''kaltsmanni'' kostüümide jahile. Meie nägemuses ei pea loomalapsed olema karvased ja sulelised - sabadest autentsuse tagamiseks täiesti piisab :D Riided on nö suurte omad, peaasi et oleks mingi ''kiiks'' ka. Lisaks meisterdame koos lastega enne etenduse algust igale loomale kõrvad! :D ja lihtsad näomaalingud tulevad ka. Sellest meie nägemuses kostüümide osas ka piirdub.

Dekoratsioone palju ei ole - hakkan veel kuskilt vajalikku pappitükki taga ajama :D aga nagu ikka - idee idee idee. Muu tuleb juba nagu iseenesest... Lisaks söödavad rekvisiidid :D Kasutame ka grafoprojektorit, arvutit.

Kutsetega ka meil vedas - kuigi originaalillustratsioonid on kõigile netis kättesaadavad, ei tahtnud hakata teiste loomingut pätsama. Mis siis muud kui pöördusin Kertu Sillaste enda poole :D Ja kes küsib, see saab - meile vajalikud kutsed, jne kujunadas kunstnik ise ja veel meie lapse rõõmuks kingitusena! Puhas rõõm, aitäh aitäh! Külastame tütrega kindlasti heldet kunstnikku koos kommikarbiga, tihti sellist lahkust ei kohta!






Et etendus ikka päris oleks on ju taustamuusikat ka vaja. Valimine polnudki nii lihtne. Ainult üks lugu kargas pähe, muus osas võttis ikka kinni küll. Aga eks siis tulevad head inimesed appi :D Ja neid meie ümber ikka jätkub. Igatahes valis muusika oma ala asjatundja ja ka helitehnikuks on lahkesti ennast lubanud üks ''teadjamees''. Jälle hästi :D

Debüüt ise on veebruari lõpus. Mis muud kui peame lootma, et laste tervis alt ei vea ja kõik saavad ennast proovile panna :D Kokku on etenduses osalejaid 20. 

Raamatu ''Suvevaheaeg koolis'' netiväljaannet saab lugeda siit.

Õpetaja kass Roosi ja tema õpilased


Matemaatika tund

Mäger Annika

Ekskursioonibuss

Lõpukummardus

Elusuuruse sünnipäevalapse joonistamine

29.1.12

Sünnipäevatort Domino küpsistest


Ettevalmistused tütre 8-ks sünnipäevaks algasid sellega, et tegime ''proovikoogi'' lemmikküpsistest. Retsepti olin näinud nii kokaraamatus kui mingis koduajakirjas, lisaks vaatasin mida toidublogijad on selle kohta kirjutanud. 

                                                  
Kokkuvõttes võiks öelda, et saime lastega kiiresti sellega hakkama, ei midagi keerulist. Meie koogivorm oli keraamiline ja suurem (30 sm) ja me ei kasutanud küpsetuspaberit. Peale raputasime Fazeri Marie kommipuru. Täidis oli väga hea - limpsiti enne koogi peale panemist juba poolenisti ära :D Kook ise on üsna magus ja teinekord panen vast midagi hapukamat ka sinna hulka. Igatahes kook akrediteerus ja me külalised saavad seda nautida sünnipäevapeol!


Siin täpsemalt, mis retsepti meie kasutasime:

450 g Domino küpsiseid
75 g võid
800 g toorjuustu
250 g hapukoort
2,5 dl suhkrut
2 tl vanillisuhkrut
4 muna
  
  • Purusta pooled küpsised köögikombainis ja sega sulatatud võiga.
  • Vooderda lahtikäiv koogivorm ( 26 sm) küpsetuspaberiga ja suru võiga küpsisepuru selle põhjale. Keraamilist vormi kasutades ka servadele.
  • Mikserda toasoe toorjuust suhkru ja vaniljega, lisa juurde hapukoor ja ükshaaval vispeldades munad. Pudista täidise hulka ülejäänud küpsised. Jäta mõned küpsised ka koogi peale pudistamiseks.
  • Vala segu põhjale ja pudista pealt küpsisepuruga. Küpseta 160 kraadi juures 1 tund.
  • Jahuta kook maha ja lase üleöö külmikus taheneda.

14.1.12

Raamid, raamid, raamid


...ehk mida teha fotodega.

Digiajastu on muutnud foto tegemise imelihtsaks. Tulemust näed kohe ja klõpsutada võid põhimõtteliselt nii kaua kuni aparaat üles ütleb. Oma pildipank ületab ammu juba üle 10 tuhande pildi... Paljud neist ei ole tegelikutl säilitamist väärtki, aga kes siis sorteerimise ja haldamise peale oma kallist aega raatsib kulutada :) Aga peaks ikka selleks aega leidma ja parimaid ikka seinale ülesse ka riputama. Võtan ennast kindlasti kokku ja teen midagi teoks allpool olevast valikust!


Armas pildihoidja, ilmselt ka väga praktiline - lihtne pilti vahetada.

Tore kolmikraam.


Ajatruu kooslus: vana pükste riidenagi, heegeldatud linik ja foto. 5+

Saab ka nii :D

Foto digitöötlus, raam on tekitatud paberist.

Laudaakna uus elu.

Omapärane pudeliraam. Huvitav kuidas hiljem pildid pudelist kätte saadakse?

Suvemeenutus koos asjakohaste fotodega pudelkonservis.

Värviline raamide paraad. Tootjaks väike pereettevõte USA-st, kes Euroopasse neid kahjuks ei müü.

Fotod nagu pesunööril!
Digiraam on ka vahva kingitus, mis saab ise teie õnnesoovid esitada. Müüakse pea igas foto ja elektroonikakaupluses. Suur mahutavus, näitab slaidishõud, moodne vidin ühesõnaga!


13.1.12

''Peeglike, peeglike seina peal,...

... kes on kõige kaunim ilma peal?"

Peegel ei ole ainult peeglisse vaatamiseks, sellest võib teha laheda sisekujunduse elemendi. Peale oma praktilisuse võiks ta ka ilus tervik olla ülejäänud ruumiga. Jah, niipalju võiks ikka enne kaubandusvõrku sukeldumist välja nuputada, kui suur, mis stiilis, kujuga, raamiga või ilma, ta olla võiks. Mõnele elementaarne, mõnele mitte :D Ja nakuinii selgub poodi minnes, et te ei leia seda :D


Eestlastel pole kombeks peegleid sedasi seinale kuhjata aga mulle igatahes meeldib! Suure tuhlamise peale suutsin isegi nende müüja üles otsida :D


Alternatiiviks on lasta peegel mõõtu lõigata (peegel ise ei maksa suurt midagi) ja näiteks see ära raamida. Kellel tahtmist ja oskust võiks ise midagi meisterdada. Disainitud algupärased peeglid on ju hirmkallid ja lisaks maksad selle kohaletoimetamise eest hingehinda. Eks seda otsustagu igaüks ise, kui palju tema tõekspidamised lubavad disaineri loomigut ''maha viksida''.

Minu lemmikud on siin. Ise olin ametis skandinaaviapärase seinapeegli otsimisega. Eestis sisuliselt raamita mahalihvitud servaga peegleid ei müüdagi... Leidsin lõpuks suure otsimise peale UK ühe netikaupluse ja olen oma tellimuse teinud. Eks näis kuidas tegelikkus ja netipilt omavahel kokkulingivad.



Originaalis maksab peegel (nahast raami ja riputusaasaga CAPTAIN'S MIRROR, tootja BDDW, edasimüüjaid on mitmeid) krõbedat hinda. Leidsin ka sarnase peegli isetegemise õpetuse.

Lisaväärtusena konksukesed vidinate riputamiseks.

Armas ääristus, paistab et portselan?

Väga äge mugandus!


Minu lemmik - kaks ühes: kena uks ja peegel.

Need raamimata ja lihvitud äärtega on minu absoluutsed lemmikud! Nii et raatsisin isegi kaks sarnast pilti üleslaadida!



ja kõige ilusam on endiselt Lumivalgeke :D
 

 

9.1.12

Terrassi pukid

Vajasime terrassile saunalistele istumisaluseid. Mõttes mõlkusid puidust pukid, mis oleksid erilisemad, kui lihtsalt parajaks saetud puupakud. Tuulates internettiavarustes leidsin kaks sobivat isendit ja pöördusin nende mõtetega oma onust puumehe poole. Andsin üldjoontes vabad käed teostuse osas.

Onu nikerdaski 4 pukki, mis küll toas seistes pauguga lõhki kuivasid ja parandamist vajavad aga igaüks neist eriline ja kordumatu :D Lisaks teeb sooja tunne, et oma onu käed on nende kallal vaeva näinud!


8.1.12

Tõeline tali on õuel!

Ühe päevaga sadas maha imeilus kohev lumi, imeilus!